Miks peaks liha sööma?
Tasub teada
Tähelepanekuid liha söömisest
Maailma juhtivad riigid sea-, veise- ja lambakasvatuses
Liha on toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Läbi aegade on liha kuulunud võitjate, elu peremeeste toidulauale.
Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused.
Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat.
Lihal on kõrge energeetiline väärtus. Liha söömisel saame lisaenergiat!
Lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile.
Hästi valmistatud ja kaunilt serveeritud liharoa söömine on tõeline nauding, eriti kui sellele lisanduvad sobiv jook, meeldiv seltskond ning meelepärane ümbrus.
Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi.
Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu.
Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega.
Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil.
Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha jne. Hästi sobib sisefilee, mis on kõige pehmem ja õrnem tükiliha.
Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi.
Liha on muutunud eestlaste toidulaual järjest olulisemaks. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud suurem teadlikkus, teisalt küpsetamisviiside rohkus. Kindlasti mängib rolli ka kauplustes saadaolev lai lihavalik, mis ärgitab proovima uusi põnevaid maitseid.
Lihatarbimise trendid ja tavad on maailmas piirkonniti üsna erinevad. Paljudes riikides on tähtsal kohal veiselihast toitude valmistamine, teistes jällegi lambaliha. Eestis süüakse kõige rohkem sealiha, järgnevad broileri-, veise- ja kalkuniliha. Vähesel määral leiab poelettidelt lamba-, vasika-, küüliku- ja ulukiliha.
Läbi aegade on eestlased armastanud sealiha ja nii on see ka tänapäeval. Sealiha oli, on ja jääb eesti köögi alustalaks!
Keskmine eestlane tarbib keskmiselt 65 kg liha ja lihatooteid aastas, millest umbes poole moodustab sealiha. Sellele vaatamata müüakse meil ühe elaniku kohta poole vähem sealiha kui näiteks Hispaanias või Taanis. Kokkuvõttes süüakse mujal Euroopa Liidus kolmandiku võrra rohkem liha kui Eestis.
Maailma juhtivad riigid sea-, veise- ja lambakasvatuses
Eestimaise sealiha kvaliteet on väga kõrge ning seakasvatusse investeeritakse meil järjest enam. Eestis müüdavast lihast ongi valdav enamus kodumaise päritoluga. Eelistame kodumaist liha eelkõige usaldusväärsuse, värskuse ja kõrge kvaliteedi tõttu. Just nimelt kvaliteet ongi lihade valiku puhul kõige olulisem näitaja.
Kui vaadata maailma juhtivaid seakasvatusriike, siis on meie numbrid siiski üsna väikesed.
Maailma suurimad seakasvatajad on Hiina, USA, Brasiilia, Hispaania, Taani ja Saksamaa. Näiteks Taanis kasvab ühe inimese kohta ligi 5 siga, samal ajal kui Eestis on see arv 0,25.
Suurimad veisekasvatusriigid on India, Brasiilia, Hiina, USA, Argentiina ja Sudaan. Euroopas kasvatatakse kõige rohkem veiseid Prantsusmaal ja Saksamaal.
Agaraimad lambakasvatajad on Hiina, Austraalia, India, Iraan ja Uus-Meremaa. Euroopa riikidest on esirinnas Suurbritannia ja Rootsi.
Enn Tobreluts (Liha tootejuht, AS Rakvere Lihakombinaat) - Sarjast “100-rooga” ilmunud raamatute “Liharaamat” ja “Grillimine ja barbecue” autor
