Nullkulu nädalamenüü
Tippkokk Peeter Pihel: toiduraiskamise probleemi lahendab toiduga suhestumine
Nullkulu kontseptsioon põhineb lihtsal arusaamal – kasutada toidu valmistamisel kõiki tooraineid täismääral ehk jäägitult, sest toidu koht ei ole prügikastis. Nagu Peeter Pihel ise on veendunud, saab igast toormest „seitset nahka koorida“! Siit leiad häid nippe, kuidas nullkulu põhimõtteid oma koduköögis järgida. Inspiratsiooniks piilu ka Peeter Piheli inspireerivat 0-kulu nädalamenüüd kogu perele.
Kas teadsid, et:
💡 Köögi- ja juurvilju ei pea alati koorima – kogu kasulik kraam ja maitse peitub just koore all. Kui siiski koorid, ära koori prügikasti viska, sest koortest saab keeta mõnusa puljongi.
💡 Kui leiba ei jõua ära süüa, pane viilud julgelt sügavkülma – saad röstris neist hiljem krõmpsud ampsud valmistada.
💡 Üle küpsenud banaanist valmista tervislikud jääkommid lastele – tee banaanist smuuti, vala see jääkuubikute vormi ja pista sügavkülma.
September on Eesti toidu kuu ning üle Eesti toimub arvukalt toidule pühendatud sündmusi. Samas aga pööratakse rohkem tähelepanu asjaolule, et aastas viskab iga Eesti elanik prügikasti 26 kilogrammi täiesti kõlbulikku toitu. Eesti toidu kuu tänavune saadik, toiduvalmistamise nullkulu kontseptsiooniga tuntust pälvinud tippkokk Peeter Pihel usub, et toiduga empaatilisem suhestumine aitaks lahendada toiduraiskamise probleemi, ning annab nõu, kuidas seda ka majapidamistes vältida.
Maapoisina üles kasvanud Peeter õppis juba lapsena, et toitu tuleb suhtuda lugupidamisega. „Maal kasvades tundus kõik toiduga seonduv väga lihtne ja loogiline – midagi ära ei visatud, kõik läks käiku ning ühelt toormelt võeti seitse nahka. Sellise aukartliku suhtumise põhjuseks on toidu kasvatamise, tootmise või valmistamise taga seisev tohutu töö, mida maal tunnetati väga hästi. Kaasaegses linnastunud ühiskonnas kipub see tunnetus kaduma, kuid see ei peaks nii jääma,“ räägib Peeter, kuidas ta oma peakoka ametis jõudis selleni, et kasutab toidu valmistamisel toiduaineid ära selliselt, et jääke tekiks minimaalselt kui üldse.
„Toiduga peab suhestuma. Tuleb endale aru anda, kust see toit pärit on ja kuidas ta sinu lauale jõudis. Keegi on teinud tohutut tööd, et seda kasvatada, toota, pakendada, poodidesse ja turgudele laiali vedada, riiulitele paigutada. Kõigele sellele on kulutatud väga suur ressurss ja kui sa midagi ära viskad, on see ressurss raisatud. See ei ole lihtsalt ära kuivanud leib, mis prügikasti lendab – see on suur inimese ja looduse vahelise koostöö pingutus, mis läheb raisku,“ mõtiskleb Peeter.
Andeka ja eduka tippkokana on Peetril oma professionaalses köögis mõnevõrra lihtsam nullkulu põhimõtteid jälgida, sest tema tööga kaasneb alati ka täpne planeerimine ja kalkuleerimine, kuid ta on veendunud, et lihtsate nippide abil saab sellist eluviisi ka kodudes rakendada – tuleb vaid äratada endas hooliv tarbija ning luua süsteemid.
Siin on mõned Peetri nipid, kuidas sellise eesmärgini lihtsamini jõuda:
Loo süsteemid! Koosta nädalamenüü, nii saad paremini ostusid planeerida, mis omakorda vähendab emotsionaalsete ostude riske ja toidu raiskamist. Kaasa planeerimisse kõik pereliikmed, ka lapsed, ning tee peremenüü osas kindlad kokkulepped – siis ei teki olukorda, kus keegi pole toiduvalikuga nõus või jonnib ja söök jääb söömata.
Sügavkülmik täiskoormusega tööle! Sügavkülmutamine on lihtsaim viis toidu säilitamiseks. Kui näiteks leiva säilitusaeg läheneb ja näed, et ei jõua seda ära tarbida, pane viilud küpsetuspaberi vahele ja pista sügavkülmikkusse. Hommikul võta külmutatud viil välja ja pane röstrisse – nii pikendad leiva eluiga ja naudid mõnusat hommikuampsu. Kui valmistad mõnda liha- või kanakastet, siis tee kohe rohkem, jaga portsjonitesse ja sügavkülmuta see osa, mida kohe esimesel päeval ära ei söö. Hiljem saad hommikul sulama panna ja õhtuks ongi söök valmis. Sügavkülmutada saab kõike: marju, seeni, kastmeid, suppe, ürte. Suvel korjatud ürdid peenesta blenderis vähese veega, pane jääkuubikute vormi ja sügavkülma – nii on terveks talveks maitseainekuubikute varu olemas.
Ära koori! Köögi- ja juurvilju, eriti värskeid ja hooajalisi, ei pea alati koorima, kui harjunud oled – koore all peituvad vitamiinid ja tummisemad maitsed. Pane otse suppi! Isegi kartulipudru jaoks keeda kartul koorimata, siis aga võta koored ära ja rösti need võiga ahjus krõbedaks snäkiks. Nii saab ära kasutada ka porgandi või näiteks peedi koored. Kui aga siiski soovid juurviljad ära koorida, siis kasuta koori hoopis maitsva puljongi keetmiseks, millest saab põhi su supile või kastmele. Liha küll koorima ei pea, aga kui sul pärast puhastamist tekib ports kiude ja muid sitkeid osi, kasuta neid samuti puljongi valmistamisel.
Anna toidule uus elu! Mustast leivast saab teha kalja, aga kui ei raatsi, kuivata ära ja peenesta riivsaiaks või tee hoopis krutoonid. Üle jäänud saiast või magusatest saiakestest saab teha mõnusa saiavormi – pane vaid muna-piimasegu peale ja lisa näiteks marjasid. Pruuniks läinud banaan ja ühest küljest liiga pehmeks küpsenud virsik enam ei isuta? Kõige lihtsam on neist teha smuuti, aga kui ka smuutit jääb üle, saab seda taaskord jääkuubikute vormi valada ja sügavkülmutada – nii on lastele pakkuda tervislikke jääkomme. Marineeritud kurkide marinaadist, mis on juba rikkalikult maitsestatud, saab aga sinepit ja õli lisades ning blenderiga segades väga maitsva salatikastme, mis muuseas säilib üpris kaua.
Lähene terviklikult! Tervet siga ei jõua ilmselt enamus Eesti peresid osta, aga näiteks kana või kalkuni ostul eelista küll tervet lindu, sest nii on säästvam: vähem pakendit ja vähem toidukadu. Tervest linnust saab vähemalt kolm erinevat rooga: koivad ja tiivad tee ahjus, rinnafileest saab mõnusa karri ja kontidest keeda tummine puljong kanasupi jaoks. Sama põhimõte kehtib ka kala puhul.
„Usun, et iga inimene on suuteline kasutama ära kõiki toiduaineid jäätmevabalt, kui paneb enda jaoks selle mõttepalli veerema: mina hoolin ja tean, et tark kokkamine on hea keskkonnale, mitmekesisele toitumisele ja ka minu rahakotile,“ on Peeter Pihel veendunud.
Kergemaks stardiks lae alla Peeter Piheli peredele loodud 0-kulumenüü SIIT