Kirsi ja punase sõstra mannavaht, leivakaramell ja kanepiseemned

4 inimest

Kirsi ja punase sõstra mannavaht, leivakaramell ja kanepiseemned

Koostisosad

Mannavaht

  • 70 g valget šokolaadi
  • 2 munavalget (70 g)
  • 70 g suhkrut
  • 170 ml rõõska koort 35%
  • 150 g kirsipüreed
  • 100 g punasesõstrapüreed
  • 20 g mannat
  • 10 g lehtželatiini
  • 30 g röstitud kanepiseemneid

Leivakaramell

  • 15 g röstitud tumedat riivleiba
  • 50 g suhkrut

Valmistamine

Mannavaht

Kuumuta kokku segatud marjapüreed peaaegu keemiseni ja lisa pidevalt segades hulka manna. 

Leota želatiinilehed väheses vees, kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades kuni sulamiseni ja lisa soojale marjamassile. Lisa hulka sulatatud valge šokolaad ja jäta segu jahtuma kuni selle temperatuur on 35°C.

Vahusta munavalgeid vesivannil tugevaks vahuks, lisades vähehaaval suhkrut.

Vahusta rõõsk koor.

Kui marjamass on jahtunud, vahusta see käsimiksriga,  lisa vahustatud koor ja munavalged ja sega ettevaatlikult ühtlaseks massiks. Vala segu sobivatesse vormidesse ja lase tarduda.

Võta tardunud mannavaht vormidest, rulli välisserv röstitud kanepiseemnetes ja serveeri.

Leivakaramell

Sulata suhkur potis kuldpruuniks karamelliks ja vala küpsetuspaberile õhukese kihina jahtuma. Kui karamell on täielikult jahtunud, murra väiksemateks tükkideks ja lase blenderis peeneks jahuks. 

Sega saadud jahu ja riivleib omavahel, vajadusel sõelu välja suuremad tükid. 

Kuumuta ahi (grillfunktsioon, ainult ülevalt kuumus) 275°C.

Raputa segu silikoonmatile või küpsetuspaberile 2 mm paksuse kihina ja sulata ahjus grillifunktsiooni kasutades kuni muutub kuldpruuniks. Lase jahtuda ja murra meelepärase kujuga tükid.

 

Kaunistuseks punane sõstar, kirsid ja söödavad õied

Lauri Tomingas

Retsepti koostas

Lauri Tomingas

Vihula mõisa peakokk

„Iga uus asi kipub enamasti olema lihtsalt unustatud vana. Ei ole mingit vajadust hakata mõtlema välja midagi täiesti uut ja enneolematut, kui juba aastasadu on inimesed siin aladel söönud ja elanud. Kui kasutada hooajalist toorainet, meenutada natuke vanaema tehtud toite ja kasutada tänapäevaseid vahendeid, sünnibki vanast täiesti uus ja eestipärane toit.“